Maakulat kutsutakse ka nimetusega AMD ehk age related macular degeneration. See on väga sagedasti just vanematel inimestel esinev silmahaigus, mis on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli ainevahetuse häiretest. Haiguse esimesed tunnused avalduvad tihti juba hilisemas keskeas. Nägemise kahjustus tekkib enamasti alles üle 65 aastastel inimestel.
90% esineb kuiv degeneratsioon, kui esineb ainult pigmentepiteeli kahjustus ja druusid. Selline maakula degeneratsiooni vorm progresseerub õnneks väga aeglaselt. 10% läheb kuiv vorm üle märjaks degeneratsiooniks. Sellisel juhul tekkivad võrkkesta ainevahetushäirete tulemusel võrkkesta alla või kihtide vahele soonkestast uued veresooned, mille sisesein ei ole õige ehitusega ja seetõttu tekib turse ning võivad tekkida verevalumid.
Haiguse varases staadiumis tekivad probleemid lugemisel: read lähevad kõveraks ja osad tähed langevad välja. Samuti võib esineda moonutusi kaugele vaatamisel. Kollatähni ehk maakula ala haiguste testimiseks kasutatakse Amsleri testi. Lähemat informatsiooni selle testi kohta saab näiteks siit: http://www.tarbija24.ee/040908/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/341447.php?silma-kollatahni-karbumise-ennetamiseks-tuleb-suua-palju-rohelist Kui esinevad sellised kaebused, peaks kiiresti pöörduma silmaarsti vastuvõtule.
Päris välja maakuli degeneratsiooni ravida ei saa kuskil maailmas. Kuiva vormi korral kasutatakse toidulisandeid ehk silma vitamiine, mis on kõik apteegis käsimüügis ja ostmiseks eraldi retsepti vaja ei ole. Märja vormi korral kasutatakse haiguse pidurdamiseks silmasiseseid süste veresoone siseseina kasvu pidurdavate ravimitega ehk anti- VEGF preparaatidega. Ravi on pikaajaline ja ainult aitab haiguse kiiret kulgu pidurdada. Täpsemalt saab silmasiseste süstide kohta infot Silmalaseri raviarstilt ja inglise keeles ka internetist: http://www.rnib.org.uk/eyehealth/eyeconditions/conditionsac/Pages/antivegf.aspx http://www.ehealthmd.com/library/maculardegeneration/MDG_dry.htm http://www.allaboutvision.com/conditions/lucentis-vs-avastin.htm
Päris pimedaks maakuli degeneratsioonist ei jää, aga tugevalt saab kahjustatud täpse nägemise ala ehk kollatähn. Seetõttu on haiguse lõppstaadiumis raske lugeda ja lisaks lugemisprillidele on peenema kirja lugemiseks vajalik kasutada abivahendeid ehk rehabilitatsiooni. Informatsiooni abivahendite laenutamise ja maksumuse kohta saab Nägemisrehabilitatsiooni Keskusest aadressil Ahtri 6a, telefon 6264270. Tugeva nägemiskahjustuse korral kui lugeda enam üldse ei näe, saab laenutada helindatud raamatute CD-sid Eesti Pimedate Raamatukogust (Tondi 8a 11313 Tallinn Telefon: 674 8212 E-post: epr@epr.ee).
Maakuli ealine degeneratsioon ehk AMD (age related macular degeneration) on geneetiline haigus. See ei pärandu õnneks põlvest- põlve, vaid avaldub ainult mõlemalt vanemalt päritud kindlate geenimuutuste korral. Kõrgem risk haigestuda elu jooksul maakula degeneratsiooni on siiski inimestel, kelle paljudel lähisugulastel on haigus diagnoositud. Riske maakula degeneratsiooni haigestumise osas saab hinnata geneetiliste testidega. Tallinnas tegeleb sellega Tallinna Lastehaigla geneetik Dr. Kairit Joost, kelle vastuvõtule Tallinna Lastehaiglas Tervise 28 saab registreeruda telefonil 6977200.
Operatsiooni sooviv inimene peaks olema vähemalt 18 aastat vana (soovitavalt 18 või rohkem) ja stabiilse refraktsiooniga (prillide või kontaktläätsede tugevus) vähemalt viimase aasta jooksul. Silmad peaksid olema terved, välja arvatud refraktsiooniviga. Patsiendil peab olema tugev soov või motivatsioon vabaneda prillidest või kontaktläätsedest igapäevaelus.
Jah, operatsioonist tingitud silmade kuivus võib esineda kuni kuus kuud peale lõikust (tüüpiline on siiski paar-kolm kuud). Kui silmad on väga kuivad enne lõikust, nagu see on tihti tingitud kontaktläätsede pikaajalisest tarvitamisest, on kuivuse sündroom raskem ja pikaajalisem.
Märgatava lühinägelikkusega inimese silmapõhi näeb võrreldes normaalse silmapõhjaga pimedas halvemini ja seda erinevust LASIK ei ravi. LASIK parandab vaid silma eesmise osa optikat. Teine küsimus on mõnedel patsientidel operatsioonijärgsel perioodil (2-6 kuud) esinevad oreoolid ja halod ümber valgusallikate. Harvadel juhtudel jäävad sellised nähud püsima. Riskifaktoriteks on siin operatsioonieelne kõrge lühinägelikkus ja lai pupilli diameeter pimedas (mõõdetakse enne operatsiooni ja patsienti teavitatakse riski suurusest).
Üldiselt küll. Kui ravitud on suurt refraktsioonihäiret (näiteks üle -6D) esineb ca 5% juhtudest nn regressiooni. See tähendab, et tüüpiliselt kolme kuu jooksul taastub mingi osa lühinägelikkusest, üldjuhul mitte üle -1,5D. Kui sarvkesta paksus on piisav, võib sellistel juhtudel laserprotseduuri korrata. Silmalaseris tehakse korduvoperatsioonid tasuta. Refraktiivse operatsiooni läbimine ei anna garantiid, et hilisemas eas ei taba silma mingi muu haigus, n katarakt, mis võib omakorda põhjustada lühinägevust!
Laialdased uuringud on näidanud, et operatsiooniaegseid tüsistusi esineb umbes 2% ja postoperatiivseid tüsistusi 3-5% juhtudest. Tõsiste tüsistuste arv on aga tugevalt alla 1%. Rõhuva enamiku tüsistuste tulemuseks ei ole siiski korrigeeritud nägemisteravuse (nägemisteravus korrigeeriva prilli või läätsega) halvenemine kahe või enama tabelirea võrra.
Ei, kuid teatud hetked lõikuse ajal on ebamugavad.
Põhimõtteliselt võib, kuid mitte enne, kui operatsioonist on möödunud aasta. Üldiselt tuleb arvestada võimalusega, et silmad ei talu pärast operatsiooni läätsi, eriti juhtudel kui on ravitud väga suurt lühinägelikkust.
Jah, kuid alles pärast ühe aasta möödumist operatsioonist.
Absoluutseteks vastunäidustusteks on rasedus, tõsine krooniline silmahaigus või üldhaigus (näiteks reumaatilised ja muud autoimmunhaigused). Diabeedi puhul on otsus individuaalne.
LASIK-operatsioone on sooritatud umbes 10 aastat, kuid selle eellasi nagu ALK (automatiseeritud lamellaarne keratektoomia) on tehtud üle 35 aasta ja üllatavaid kaugmõjusid ei ole täheldatud.
Ei.
Enamikel juhtudel on nägemine operatsioonijärgsel päeval küllalt hea. Tuleb siiski arvestada, et taastumisperiood on individuaalse pikkusega. Nägemise kvaliteedi lõplik formeerumine võib võtta kuus kuud, harva rohkem. See tähendab, et mõni aeg peale lõikust võib esineda kõikuva kvaliteediga nägemist. Enamik patsiente ei pea pärast lõikust töölt puuduma.
Kõrgenenud veresuhkru tase khjustab väikseid veresooni kõikjal organismis. Silmapõhja veresooni on võimalik näha, nende seisundit arvestades saab hinnata paremini diabeedihaige üldist olukorda ja reguleerida ravi. Samuti võivad muutused silmapõhjas mõjutada tugevalt nägemisteravust.
Kõrgem veresuhkru tase halvendab vere hapnikusidumise võimet, seetõttu kasvatab organism juurde uusi veresooni , kuid nende soonte seinad on kahjustunud. Sealt lekib silmapõhja kihtidesse verd ja koevedelikku, tekitades turset silma õrnas valgustundlikus närvikoes. Kui see jutub silma põhja keskosas, kus on terava nägemise punkt 8kollatähn), tunneb inimene muutust kohe. Nendest soontest võib tekkida ka suurm verejooks klaaskehasse, mis varjutab nägemist pikemat aega.
Peab käima silmapõhjade kontrollis vähemalt kord aastas ka siis, kui endal kaebused puuduva, sest kahjustused võivad areneda ilma nägemishäireteta raske staadiumini. Väga oluline on hoida oma veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli taset võimalikult lähedal normile. Halvasti mõjub suitsetamine ja alkohol.
Laserikiirega kuivatatakse ära uued kahjustunud veresooned, mis lekivad. Samuti vähendab väikeste laserikiirt punktidega silmapõhja töötlemine selle hapnikuvajadust, mistõttu väheneb vajadus uute lekkivate veresoonte tekkeks.
Uued lekkivad veresooned kasvavad ka klaaskehasse, .Verevalumid silmapõhja kihtides ja klaaskehas soodustavad armkoe teket. Selle kootumina võib põhjustada silmapõhja kihtide vahelise sideme katkemist - reetina irdumist. Irdunud reetina kaotab nägemisvõime. Veresooned kasvavad ka silma eesmistesse osadesse, takistades silmasisese vadaliku tsirkulatsiooni. seetõttu tõuseb silma siserõhk, mis omakorda kahjustab nägemisnärvi. Tõsiselt kahjustunud nägemisnärv ei juhi valgusimpulsse edasi ajju, selline silm on pime.
Sellistel puhkudel on lapse pisarteed kitsad või kinni ja kõige olulisem on teha pisarkoti massaazi.Sellega likvideeritakse takistus ja pisarad saavad vabalt minna silmast ninna.Kui massaaz ei aita,siis tuleb teostada pisarteede loputus enne, kui laps saab 1 aastaseks.
Kui lapsel on juba sünnist saati kogu aeg üks silm kõõrdi, tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole. Kuni lapse 3. elukuuni võivad tema silmad nö uidata, s.t aeg-ajalt läheb üks silm ajutiselt kõõrdi. Pärast 3. elukuud peavad aga silmad hakkama liikuma paralleelselt. Kui see nii ei ole, tuleb pöörduda kohe silmaarsti poole.
Kui on muresid, siis võib minna silmaarsti juurde juba kasvõi sünnitusmajast. Väga oluline on kontrollida lapse nägemist 3-4 aastaselt. Siis on võimalik määrata tema nägemisteravust ja probleemide ilmnemisel neid ka lihtsamalt lahendada kui vahetult enne kooli minemist.
Kõige sagedamini on selle põhjuseks silmade kuivus, mis on väga ebameeldiv tunne. Pilgutades tuleb pisarnäärmest pisar ja niisutab silma ning laps tunneb ennast paremini. Pilgutamise põhjuseks võib olla ka põletik silmas või psühholoogilised probleemid (negatiivsed emotsioonid,hirm).
Piiriks on üldjuhul -14D lühinägevust, 4D silindrit astigmatismi ja +4D kaugnägelikkust. Kui suurt refraktsiooniviga õnnestub ravida konkreetsel inimesel, selgub alles operatsioonieelse visiidi käigus, kui mõõdetakse sarvkesta paksust ja hinnatakse muid tegureid. Kui inimesel on kaasasündinud omadusena õhuke sarvkest, on laserravi võimalused piiratud või seda ei soovitata.
Ohutumate aladega nagu näiteks sörkjooks alates järgmisest päevast. Maksimaalset pingutust oleks mõistlik vältida ühe nädala ja klooritatud basseinivees ujumist kolme nädala jooksul. Kontaktaladel ja näiteks squash’i mängides, kus on kõrgem oht otseseks silmatraumaks, tuleb esimene kuu kanda kaitseprille.
Üle 90% opereeritud patsientidest saavutab ilma korrektsioonita nägemise 0,5 (enamikes riikides nõutud piir ilma prillideta autojuhtimiseks) ja umbes 70% saavutab nägemise 1,0 ehk 100%. Tulemused olenevad siiski palju ravitava refraktsioonivea suurusest, kirurgi kogemusest ja kasutatavast aparatuurist.
Ei, nii nagu enamik inimesi ei vaja rahuolu andva nägemise jaoks näitu 1,0, on mõningaid patsiente, kelle puhul 1,0 nägemisteravus peale LASIK-operatsiooni ei tundu piisavalt hea. Asi on muudes nägemise kvaliteedi parameetrites nagu näiteks kontrastitundlikkuses (võimes eristada halli värvi varjundeid).
Ei, nende väljanägemine on täiesti tavaline.
Üldiselt järgmisel päeval. Kui esineb nägemishäireid pimedas, peab patsient ise hindama, millal on nägemine taastunud ohutule tasemele.
Kassid, tüdrukud ja roheline muru – kõiki neid olulisi asju näen ma ilma prillideta! Tegin operatsiooni kahel põhjusel: tahtsin kanda ägedaid päikseprille ning teha oma kujundaja tööd ilma prillide filtrita. Tunnistan ausalt üles, kui kandsin veel prille, siis ostsin endale kokku päikseprille ning unistasin nende kandmisest pärast operatsiooni. Nüüd on see tehtud ja kindlasti parimas kohas maamuna peal. Silmalaseris on muhedad arstid ja väga turvaline atmosfäär. Mind uuriti enne operatsiooni korralikult läbi ning tehti täpselt selgeks, mis juhtuma hakkab. Mingit pinget lõpuks nagu polnudki. – JohannesKõik arvamused →