Silmalaser

• Katarakt
• Glaukoom
• Diabeetiline retinopaatia
• Keratokoonus
• Kuiva silma sündroom
• Maakuli degeneratsioon

Enamik diabeetikuid teab, et suhkruhaigus võib kahjustada nende silmi. Diabeet põhjustab silma võrkkesta mittepõletikulisi muutusi – diabeetilist retinopaatiat. Varases arengujärgus see haigus nägemishäireid ei põhjusta, kuid oht nägemist kaotada on olemas. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65 aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Kui diabeetiline retinopaatia avastatakse õigel ajal, saab haiguse arengut peatada või nägemist laserravi abil säilitada.

Iga diabeetik peab meeles pidama kaht asja:

• üks peamine pimedaksjäämise põhjus on diabeetiline retinopaatia
• ainus efektiivne ravimeetod on õigeaegne laserravi

Mis on diabeetiline retinopaatia?

Diabeetiline retinopaatia on diabeedi tüsistus, mis kahjustab silmamuna võrkkesta (reetinat). Võrkkest on silmapõhja valgustundlik ja valgust läbilaskev kiht. Et inimene saaks näha, peab valguskiir läbima silma sarvkesta, läätse jaklaaskeha (silma sees olev geelitaoline aine, kuulub silma optilisse süsteemi) ning jõudma võrkkestani. Reetinale langenud kujutis kandub nägemisnärvi kiudusid mööda ajju. Kollatähn (maakula), mis asub reetina keskosas, võimaldab näha detaile, samuti lugeda.
Diabeedist tingitud muutuste tõttu võivad väikesed veresooned (kapillaarid) sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab turset tsentraalses reetinas ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. Uued veresooned pole aga täisväärtusliku seinaga. See võib põhjustada nende läbilaskvust ja silm täitub verega. Seda nimetatakse klaaskeha verevalumiks ehk hemorraagiaks.
Diabeetilist retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi, kusjuures nende hulk ja raskusaste võib olla kummaski silmas erinev.

• Taustaretinopaatia on haiguse varasem arengujärk ja esineb harva enne 8.-10. haigusaastat. Nägemisteravus (visus) on normaalne ja puudub oht, et see langeks. Kui tekib aga hulgaliselt väikesi verevalumeid, hapraid veresooni ja eksudaate, siis viitab see retinopaatia arengule ning nõuab tihedamat kontrolli iga 6-12 kuu järel.
• Preproliferatiivne retinopaatia - seda retinopaatia arengujärku iseloomustavad võrkkesta veenide laienemine, niverdumine ja läbilaskvus. Verevalumeid tekib silmapõhja rohkem ja nad võivad olla ka suuremad. Leidub hulgaliselt mitmesuguseid eksudaate.
• Proliferatiivne ja kaugelearenenud retinopaatia - kui veresooned sulguvad, jääb võrkkest ilma hapniku ja toitaineteta. Võrkkesta verevarustuse ja toitumise taastamiseks hakkavad silmapõhja kasvama uued, ebatäiuslikud veresooned. Need on haprad ja võivad põhjustada klaaskeha verevalumeid. Väikese verevalumi puhul läheb nägemine hägusaks (silme ette tekivad jooned või hõljuv hägu), ulatuslik hemorraagia segab nägemist juba tõsiselt. Uued veresooned soodustavad sidekoe teket, mis võib viia võrkkesta silmapõhjast irdumiseni ja nägemise kaotuseni.

Retinopaatia võib tekkida:

• Noortel, insuliinist sõltuvatel suhkruhaigetel
• Dieediga kompenseeritud suhkruhaigetel
• Tablettravil olevatel suhkruhaigetel
• Kompenseeritud suhkruhaigetel, kes on diabeeti põdenud piisavalt kaua