Silmalaser

• Katarakt
• Glaukoom
• Diabeetiline retinopaatia
• Keratokoonus
• Kuiva silma sündroom
• Maakuli degeneratsioon

KERATOKOONUSE RAVI (CCL) SARVKESTA KOLLAGEENI VITAMIINSE SILDAMISE ABIL RIBOFLAVIINIGA ( B2 SILDAMINE)*

Keratokoonus on sarvkesta kahjustus, mille esinemissagedus on 1/1000 elaniku kohta ja avaldub tavaliselt noorukieas.
Keratokoonuse põhjus on ebaselge ja tema progressiooni kiirust ( 20 % progresseerub, 80 % püsib stabiilsena) on raske ette määrata. Reeglina on tegu kahepoolse protsessiga (kahjustuvad mõlemad silmad) ja nägemise häired tekkivad nii kaugele kui ka lähedale vaatamisel. Kiire haiguse kulg võib tekitada vajaduse kirurgiliseks raviks.
Sarvkest on läbipaistev silma eesmine osa, mis omab sfäärilist kuju. Sarvkest koosneb mitmetest kihtidest, mis on omavahel ühendatud kollageenkiududega. Keratokoonus tekib, kui kollageenühendused sarvkesta kihtide vahel nõrgenevad või kaovad. See väljendub sarvkesta õhenemises ja kihtide väljavenimises. Sarvkest muutub kooniliseks, mille tõttu tekib nägemishäire.
Tavaliselt muutub silm lühinägelikuks ja areneb ebaregulaarne astigmatism.
Keratokoonuse riskifaktoritena täheldatakse tugevat silmade hõõrumist, perekondlikku anamneesi, geneetilist eelsoodumust, Downi sündroomi, silma allergiat, üldist sidekudede nõrkust ja ka kauaaegset kõvade läätsede kasutamist. Enamatel juhtudel on see haigus päritud (haigus on autosomaalne dominantne, st 50% järeltulijatest võivad selle pärida) . Meeste ja naiste haigestuvuse suhe on võrdne ja 90% -l on protsess kahepoolne.

Keratokoonuse sümptomid:

Esmasteks sümptomiteks on nägemise korrektsiooni vajadus, kas siis prillide- või kontaktläätsede näol. Haiguse arenedes nägemisteravus langeb nii kaugele kui ka lähedale vaadates, eriti on häiritud nägemine pimedas. Võib areneda fotofoobia (ereda valguse kartus), kontrastsuse langus ja tekivad “mitmik” kujutised vaadatava objekti ümber.
Haigust on võimalik diagnoosida sarvkesta topograafia abil. Topograaf on instrument, mis annab sarvkestast ruumilise atlaspildi, mõõtes sarvkesta paksusi ja raadiusi erinevatest punktidest. Meie kliinikus kasutame kahte topograafi: ”Topolyser”-Wavelight Inc ja "Pentagam"-Oculus.

Keratokoonuse ravi:

Esmaseks raviks on nägemise korrektsioon prillidega. Kuna haigus on tugevalt progresseeruva iseloomuga, siis teatud haiguse staadiumis prillidega korrektsioon ei anna tulemusi, sest sarvkesta pind on muutunud väga ebaühtlaseks.
Teiseks võimaluseks on korrektsioon kõvade (harva ka pehmete, hüdrofiilsete) kontaktläätsedega. Kõvade läätsede ja ebaühtlase sarvkesta vahe täidab pisarvedelik, millega saavutatakse kontaktläätse pinnal regulaarne korrektsioon.
Juhul kui sarvkest on välja veninud väga õhukeseks, on vajalik kirurgiliselt teostada doonorsarvkesta transplantatsioon (keratoplastika).

Kõige uuemaks ravimeetodiks on:

SILMA SARVKESTA KOLLAGEENI VITAMIINNE SILDAMINE RIBOFLAVIINIGA (B2 vitamiin tootjatähisega C3-R)
s.o. ravimeetod tugevdamaks kollageenkiudude siduseid sarvkestas ultraviolet kiirguse ( UVA 365 nm) ja riboflaviini ( Vitamiin B2) fotosensitiivse agendi abil.
Protseduur teostatakse tavaliselt ühepoolselt, teise silma operatsioon tehakse mitte enne 6 nädala möödumist esimese silma operatsioonist.

Protseduuri kirjeldus:

Ravi toimub operatsiooni toas, steriilsetes tingimuses, toopilises anesteesias (silma sarvkest on tuimestatud tilkade abil). Operatsiooni käigus eemaldatakse sarvkesta pinna (epiteeli) rakud mehhaaniliselt, mille järgselt tilgutatakse 30 minuti jooksul sarvkesta pinnale riboflaviini tilkasid. Edasi toimub riboflaviini aktiviseerimine ultraviolettkiirguse abil 30 minuti jooksul. Ravi järgselt asetatatkse silma kontaktlääts. Peale protseduuri peab patsient kodus kasutama arsti poolt määratud antibiootikumi tilkasid kuni kontaktläätse eemaldamiseni. Edasine ravi toimub arsti poolt ettekirjutatud reziimi järgi.

Ravi tulemused:

Crosslinking ravi ( B2 sildamine ) ei ole kerartokoonuse täielikuks raviks vaid see protseduur aeglustab või peatab haiguse progressiooni. Enamikul juhtudest saavad patsiendid peale selle ravi teostamist kasutada jälle nägemise korrektsiooniks prillide abi või korrigeerida nägemisteravust kontaktläätsedga. Mõningatel juhtudel on võimalik peale crosslinking protseduuri teostada laserkorrektsioon eksimeerlaseriga või siis paigaldada silma lisalääts vabanemaks prillide või kontaktläätsede kandmisest.

Protseduuri võimalikud tüsistused:

• Protseduuri järgne ebamugavustunne: valguskartus, liiva- või võõrkehatunne jne, mis mööduvad tavaliselt paari päeva jooksul.
• Protseduuri järgne sarvkesta hägu, mis vajab ravi kortikosteroid-tilkade abil.
• Protseduuri järgne põletik.

NB! Kuna CCL protseduur ja sarvkesta topograafia pildistamine "Pentagam"- Oculus aparaadiga ei kuulu Eesti Haigekassa hinnakirja, tasub patsient nii visiidi (3.20 € / 50.- kr) kui ka topograafia (14.-€ / 219.05 kr) eest.