Oluline info diabeetikule

Kas igal diabeetikul võib areneda retinopaatia?

 Retinopaatia võib tekkida:

  • Noortel insuliinist sõltuvatel suhkruhaigetel
  • Dieediga kompenseeritud suhkruhaigetel
  • Tablettravil olevatel suhkruhaigetel
  • Kompenseeritud suhkruhaigetel, kes on diabeeti põdenud piisavalt kaua.

Kas retinopaatiat on võimalik vältida?

Haigust pole võimalik vältida, kuid diabeedinõuete järgimine aeglustab tüsistuste (sh retinopaatia) teket.

Seetõttu:

  • On oluline pidada dieeti
  • Manustage ravimeid õigeaegselt
  • Kontrollige oma vererõhku
  • Vältige ülekaalu
  • Ärge suitsetage
  • Vältige alkoholi

Diabeedinõuete tõhus järgimine  ei kaota tekkinud muutusi, kuid pidurdab protsessi süvenemist!

Kas silmade kontrollimine hoiab ära muutuste tekkimist?

See ei hoia neid ära, kuid varane silmapõhja muutuste avastamine võimaldab alustada õigeaegset ravi ja vältida nägemise kaotust. Enne puberteediiga retinopaatiat ei esine. Alates puberteedist peaks iga diabeetik oma silmapõhju kontrollima üks kord aastas, retinopaatia ilmnemisel kaks korda aastas ja silmaarsti soovitusel ka tihemini.

Mida tähendab silmade kontroll ?

Silmade kontroll hõlmab nägemisteravuse kontrolli ning silmade uurimist pilulambi ja spetsiaalsete luupide abil. Enne silmapõhjade uuringut tilgutatakse silma tilku, mis laiendavad silmaava (pupilli) ja võimaldavad korralikult näha silmapõhja ja seal olevaid muutusi. Laiendatud  pupillidega on nägemine (eriti lähedale) ajutiselt udune ning näiteks auto juhtimisel võib esineda raskusi. Seega on silmaarsti juurde minnes soovitav ise mitte roolis olla.

Kas on tarvis teha lisauuringuid?

Vajadusel tehakse silmapõhjadest ka värvifoto, kasutades selleks erilist fotokaamerat. Fotole  jäädvustatakse võrkkesta muutuste hetkeseis, see võimaldab hilisemaid võrdlusi ja teostada ka patsiendi jälgimist. Nägemise vähenemise põhjuse väljaselgitamiseks on mõnikord vajalik teha fluorestsiinangiograafiat (FAG), mis on kontrastaineuuring võrkkesta veresoonte seisundi kindlakstegemiseks. Seda testi kasutatakse enamasti kolmel põhjusel:

  • Täpse diagnoosi kindlakstegemiseks
  • Et täpsustada silmapõhja piirkondi, mis vajavad otsest laserravi
  • Selgitamaks põhjust, miks patsient on kaotanud nägemise (nt diabeetiline makulopaatia)