• Silmasisene põletik ning sellest tulenev nägemiskahjustus või nägemise kaotus (risk ligikaudu 1:5000 lõikuse kohta).
  • Katarakti operatsioon võib soodustada võrkkesta irdumist (risk on suurem üle -5 diopri lühinägevusega silmadel), mis nõuab operatiivset ravi.
  • Kaasnevad silmahaigused või üldhaigused (kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus, vere hüübimishäired) võivad soodustada operatsiooniaegse võrkkesta või klaaskeha verevalumi teket.
  • Sarvkesta turse ja kahjustus (keratopaatia) on harv tüsistus, mille tulemuseks on nägemisteravuse langus ja valu silmas. Enamasti sarvkesta turse laheneb ajaga. Risk sõltub sarvkesta ja endoteelirakkude seisundist enne lõikust.
  • Maakuli turse – turse silmapõhjas võrkkesta kõige keskmise nägemise piirkonnas. Sümptomiks on nägemise muutumine nii, et sirged jooned muutuvad kõveraks. Risk turse tekkimiseks on u 1-2%. Turse taandub enamasti iseeneslikult, kuid võib vajada ka tilgaravi või silmasüsti.
  • Ebatäpsused kunstläätse tugevuse valikul, mille tulmusel kunstlääts on liiga „nõrk“ või liiga „tugev“. Tänapäevased operatsioonieelsed ennustuslikud mõõtmisvahendid ei garanteeri absoluutset tulemust. <5% tõenäosusega võib silm vajada lisaoperatsiooni eksimerlaseriga (LASIK või PRK) või täiendava kunstläätse paigaldamist silma. Need operatsioonid annavad väga häid tulemusi, kuid pole täielikult riskivabad.
  • Operatsioonijärgselt võib (u 40% patsientidest) aja jooksul tekkida läätsekapsli hägu, mistõttu nägemisteravus halveneb. Tekkinud hägu saab eemaldada spetsiaalse laseriga vastuvõtu käigus.

Võimalikud optilised probleemid ja kõrvalnähud multifokaalsete kunstläätsedega on:

  • Halod ja särad põhiliselt hämaras ja pimedas. See tähendab, et valgusallikate ümber nähakse valgussõõre/-kiiri. Nähtus võib olla häiriv just autojuhtidele, eriti esimesed kuud peale operatsiooni (adaptsiooniperiood 3-12 kuud). Üldiselt harju- vad inimesed selle nähtusega hästi, kuid on erandeid.